Läti lipp
Läti lipp – ajalugu ja areng
Läti lipp – Läti puna-valget lippu peetakse üheks maailma vanimaks lipuks, mida kasutatakse siiani vanades kroonikates kirjeldatud värvide järgi.
Punane tähendab heraldikas julgust, võitlust, kangelaslikkust ja valge õilsust, avatust. Punane ja valge värv ei pärine aga klassikalisest heraldikast. Läti lipu värvide päritolu selgitavad rahvajutud, mida me igaüks ise valime, kas uskuda või mitte.
Legendid Läti lipu punastest servadest on seotud verega. 1936. 2016. aastal kirjastuse “Grāmatu Draugs” välja antud populaarteaduslikust monograafiast “Läti lipu ajalugu” leiab kaks kõige populaarsemat legendi:
Esimene ütlus kõlab: „Eestlased piirasid Läti lossi. Lossi asukad on mitu nädalat nälginud. Jääb üle kas alistuda või vaenlase ridadest läbi murda. Vana puuraidur on ühise palve peale pakkunud end vaenlasele kallale. Ohverdamisrituaalis tapeti jäär. Palve ja ohverdamise ajal võttis puuraidur valge särgi seljast ja kastis selle jäära verre. Kastmise ajal käes hoitud koht riide keskel jäi valgeks. Nad kinnitasid selle punase ja valge riide kaardi külge ja läksid rünnakule. Ja tal õnnestus vaenlane minema ajada. Sellest ajast peale on Läti sõdurid hakanud seda lippu üha enam kasutama.
Teine legend räägib aegadest, mil läti hõimud võitlesid vabaduse eest rüütlite vastu: “Ühes lahingus võtsid lätlased vaenlaselt valge lipu ära. Aga selles lahingus sai üks läti pealik haavata. Ta pandi pähe. valge lipp.pealik kutsus kõik sõdalased ja lubas,et nad kõik võitlevad,kuni sünnimaa vabaks saab.Kui kõik vandusid,siis pealik suri.Lipp läks pealiku verest üleni punaseks.Ainult seal kus ta keha oli , jäi valge triip.. Raevunud lätlased läksid selle lipuga lahingusse ja ajasid vaenlase minema.[1]
Läti lipp – Väljaspool legende mainiti Läti lippu esimest korda riimkroonikas – 13. sajandi lõpus tuli Cēsisest ja Riiast rühm sõdureid punase lipuga, mille keskel oli valge triip. “See Läti lipp on tõsi”, ütleb kroonika.
Riimkroonika põhjal loodi ka esimesed lipud. Näiteks Läti lipp, mis tikiti 1916. aastal. Lipu idee autor on õpetaja Jānis Lapiņš. Lipu valmistas tema abikaasa, Valmiera laste varjupaiga õpetaja Marianna Lapiņa. Seda lippu on täiendatud – päikesega, mis meenutab vibulaskjate märki.[2]
Puna-valge-punane lipp heisati esimest korda Valmieras 1917. aasta märtsis kohaliku Läti ühinguhoone kohale Vidzeme maakogu ajal. Selle lipu edasine saatus on legendaarne. 1917. aastal evakueeritakse Valmierast Kaasanisse lastekodu, kus Marianna Lapiņa töötab. Oma loominguga käib kaasas ka lipuõmbleja, varsti pärast Jānis Lapiņšit. Kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel hoidis lippu Lapiņi perekond, siis nõukogude ajal peideti seda hoolikalt. Saksa okupatsiooni aastatel evakueerusid Marianna ja tema tütar koos tehasega, kus nad töötasid, Saksamaale, kus nad kandsid riiete alla tema lippu, mis oli kokku keeratud nagu väike taskurätik. Pärast sõda naasid mõlemad koos lipuga Lätti, kuid seda tuli pikki aastaid varjata. 1997. aastal kinkis Marianna ja Jānis Lapiņu tütar Lija Poga selle lipu, mis oli tol ajal juba üle 80 aasta vana, Cēsise muuseumile.[6]
Klõpsake siin, kui soovite osta Läti lippu
Läti lipp – punane-valge-punane muutus üha populaarsemaks – seda kasutasid vibulaskjad Latgale kongressil 1917. aastal. iga-aastastel meeleavaldustel. Tol ajal oli kõigil oma punane toon ja triipude proportsioonid olid erinevad ning igaüks lisas lipule seda, mis pähe tuli.
„Juba 1917. aastal ei pandud lipule mitte ainult päike, vaid ka süda, mõõk, erinevad kirjad. Kuid valdav arvamus oli, et lipp peaks olema lihtne, ilma erinevate sümboliteta,» ütles Cēsu ajaloo- ja kunstimuuseumi ajaloolane Tālis Vigo Pumpuriņš.
Milline peaks olema Läti lipp, oli seaduses esimest korda kirjas 1921. aastal. aastal 2008 – “Sel ajal oli ettekandjaks Marģers Skujenieks ja ta ütles lipu kohta – see on juba Atskaņi kroonikast teada ja seda kasutati laialdaselt ka vabadussõdade ajal ja seal polnud absoluutselt mingit arutelu,” ütles Tālis Vigo Pumpuriņš.
Nõukogude okupatsiooni ajal liikusid punavalged lipud koos pagulastega välismaale, kuid need, mis jäid Lätti, olid kuhugi peidetud. Kuid juba 1988. a. 2008. aastal hakkab LPSR Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega punavalge lipp Lätis oma kohta ja rolli tagasi saama. [2]
1918. aasta 18 November tekitas kaose ka punavalge lipu kasutamises. Kohe pärast iseseisvuse väljakuulutamist ilmusid majade juurde ja demonstratsioonidele kõikvõimalikud puna-valged lipud – erinevatest kangastest, erinevates proportsioonides ja suurustes, punasest värvist üldse rääkimata – see võis olla punakasroosa, punakaspruun, või isegi veriroosa. Lätlased tahtsid pärast iseseisvuse väljakuulutamist kohe punavalgete lippude üle uhkust tunda. Seetõttu tegi Läti lipu iga Läti õmbleja nii, nagu oskas ja millega oskas. Kõik tegi keeruliseks asjaolu, et sõjast laastatud poodides sai suure nõudluse tõttu punane riie otsa. Selgub, et 1918. a aasta lõpus oli üks suurima puudujäägiga kaup punane riie. [1]
15. juunil 1921 võttis Asutav Kogu vastu Läti Vabariigi lipu ja vapi seaduse. Seadus määras värvide proportsioonid, kuid ei täpsustanud värvitoone, samuti lipu mõõtmeid.
Esimest korda kirjeldati lipu värvi 25. augustil 1922 Leedu Vabariigi ministrite kabineti poolt vastu võetud määrustes. Lipu pikkuse ja laiuse seaduslikud proportsioonid on 2:1 ning punase ja valge värvi proportsioonid 2:1:2. Lipu värvid vastavad Pantone’i värviskaala PANTONE 201C ja PANTONE White värvidele.[4]
Klõpsake siin, kui soovite osta Läti lippu
Just Läti väljakuulutamise akti saali kaunistamine punastes ja valgetes värvides oli ajendiks, et meie värvid muutuksid “Läti punaseks” valge triibuga keskel, nagu on näha Viļas Rīdzenieki fotol. .[1]
Punavalgel lipul oli aga konkurents. 20. 20. sajandi alguses ei saanud Ameerikas elavate lätlaste lemmikuks mitte puna-valge lipp, vaid sini-rohe-kuldne lipp.
Läti lipp – Aluseks oli 19. sajandi kaheksakümnendatel loodud üliõpilaskorporatsiooni “Lettonia” lipp, mis tol ajal, kui lätlastel oma lippu veel ei olnud, sai ajutiselt mingil määral riigilipuks. See lipp on saadud punase ja valge värvi kombinatsioonist. Tērbata läti üliõpilased soovisid algul oma korporatsiooni värvideks ainult punast ja valget, kuid kuna korporatsioonide traditsioonid nõudsid üliõpilasühingutelt kolme värvi lippe valmistamist, siis punase ja valge järel märkisid Läti tudengid kolmanda värvi – kuldse. kollane. Tsaaririigile aga selline lipp ei meeldinud, eriti selle revolutsiooniline punane värv. Nii jätsid läti õpilased alles vaid kuldkollase värvi, kuid asendasid punase rohelisega, mis sümboliseeris Vidzemet ja Kurzemet, ning valge sinisega, mis olevat võetud Kurzeme iidselt lipult. Kuid nagu selgus, ei meeldinud Läti lätlastele nende ülemere kaasmaalaste traditsioon. [5]
Klõpsake siin, kui soovite osta Läti lippu
Läti lipu riputamise päevad
25. märts – kommunistliku genotsiidi ohvrite mälestuspäev (lein)
1. mai — töövarjupäev, Läti Asutava Kogu kokkukutsumise päev
4. mai – Läti Vabariigi iseseisvuspäev (1990)
14. juuni – kommunistliku genotsiidi mälestuspäev (lein)
17. juuni – Läti Vabariigi okupatsioonipäev (lein)
4. juuli – juudi rahva genotsiidi ohvrite mälestuspäev (lein)
21. august — põhiseadusliku seaduse “Läti Vabariigi riikliku staatuse kohta” vastuvõtmise päev.
11. november – Lačplėši päev
18. november – Läti Vabariigi väljakuulutamise päev (1918)
Detsembri esimene pühapäev on Läti rahva vastu suunatud totalitaarse kommunistliku režiimi genotsiidi ohvrite mälestuspäev (leinavormis) [4]
Klõpsake siin, kui soovite osta Läti lippu
Läti lipp – Lipu kasutamine
Lipu kasutamise kord kehtestatakse selleks, et näidata selle vastu nõuetekohast lugupidamist. Need on üldtunnustatud suhtumise tingimused. Kõigis maailma riikides suhtutakse lippu suure austusega. Lipp sümboliseerib rahvast ja riiki. “Lipp on sümboolne sõnum, väärtused, millega rahvas end seostab, mille järgi teda tunnustatakse kõikjal maailmas,” ütles Sintija Stipre. “Lugu ei räägi konkreetsest riidetükist, vaid sellest, kuidas me suhtume inimeste väärtustesse ja sümbolitesse.”
Riigilipu kasutamise põhimõtted on määratud nii Läti riigilipu seadusega kui ka ministrite kabineti määrusega nr. 405 Läti riigilipu seaduse kohaldamise eeskirjad. Siiski on ka kirjutamata norme, mida soovitatakse järgida.
1. Lipp peab olema puhas
Alati veenduge, et lipp oleks puhas, tuule poolt rebenenud ega kulunud. Lipu valge joon võib olla võrdluspunktiks – kui see pole enam valge, täpiline või hall, tähendab see, et lipp vajab vahetamist või puhastamist.
Kui lipp on igapäevases kasutuses, saab osta kaks lippu ja neid aeg-ajalt vahetada – nii säilib lipp kauem oma korralikku välimust. Ostes sünteetilisest materjalist lipu, on see juba töödeldud mustust tõrjuva vahendiga. Kui aga lippu puhastatakse, võib selle lõpus uuesti plekitõrjevahendiga töödelda. Kui kangas on rebenenud ja seda saab sujuvalt õmmelda, võib sellist lippu kasutada. Seadus keelab Läti lippu kaunistada kuldsete narmaste või kirjadega või muul viisil täiendada. Kui lipule on alla kirjutanud sportlane või on kuldsete tähtedega tikitud “Jumal õnnistagu Lätit”, pole see keelatud, kuid sellist lippu kasutatakse ainult privaatses ruumis, kuid mitte avalikus kohas lipumasti või varda otsas. Jälgides proportsioone 2:1:2 ja kindlat värvikoodi Pantone skaalal, saab lipu ka ise õmmelda.
2. Ei ole hea, kui mast on tühi
Rahvusvaheline lipu kasutamise tava näeb ette, et lipumasti tühjana hoidmine ei ole aktsepteeritud. Seega, kui lipuvarras asetatakse hoone lähedusse, peaks sellel olema lipp heisatud. Tuleb jälgida, et mast oleks sirge ega oleks visuaalselt kahjustatud. Kui riigilipp on ööpäevaringselt igapäevases kasutuses ja püsivalt mastis, tuleks jälgida, et see oleks pimedal ajal valgustatud. Kui valgustust pole võimalik pakkuda, tuleks päikese loojumisel lipp langetada. Sama kehtib ka lippude kohta hoone lähedal varras. “Muidugi, kui mast on iga päev tühi või lippu ei valgustata, siis keegi teid selle eest ei karista, aga hea tava oleks seda etiketitingimust austada,” lisab Sintija Stipre. Leina- ja mälestuspäevadel mastis kasutatava lipu külge musta linti ei kinnitata, vaid lipp langetatakse poolde masti. Kui lippu pole veel masti heisatud, heisatakse see kuni masti tippu ja seejärel langetatakse kolmandiku võrra masti kõrgusest. Leina lõppedes tõstetakse lipp uuesti masti tippu ja alles siis langetatakse täielikult.
3. Igapäevaseks kasutamiseks – lipuvimp
Kui igahommikune lipu heiskamine ja igaõhtune mahavõtmine tundub liiga aeganõudev või selline võimalus puudub, kuid mast on paigaldatud maja lähedale, saab igapäevaselt kasutada lipuvimplit – trapetsikujulist kangast linti, mille värvid on lipp, kuid seda ei kasutata lipumasti peal. Lipuvimp ei allu valgustusele (saab ka pimedal ajal mastis põlemata olla), lisaks on niimoodi võimalik päästa lipp, mis nii kiiresti ei kulu. See vimpel aga lippu ei asenda – seadusega ettenähtud mälestus- ja tähtpäevadel tuleb kasutada Läti riigilippu. “Lipuvimpli kasutamine igapäevane, kuid lipp ainult tähtpäevadel ja mälestuspäevadel rõhutab lipu erilist staatust ja pidulikkust,” ütles Sintija Stipre.
Kui iga päev on lipuvimp mastis, kuid pühade ajal on plaanis lippu kasutada hoone fassaadil, tuleks vimp langetada, see pole kohustuslik nõue, kuid parem on olla mõõdukas.
4. Valged kindad käes
Hoone fassaadil kasutatav või püsivalt siseruumidesse paigutatud lipumast peab olema valget värvi dekoratiivse otsaga. Seevastu lipuvardad, mida käes kantakse, peavad olema värvimata puidust. «Lipuvarda kandmisel on eelistatav kanda valgeid kindaid. Sellel on sümboolne tähendus – mu käed on puhtad, määrdumata ja olen väärt lippu kandma,“ ütleb Sintija Stipre.
5. Kas on lubatud kasutada teise riigi lippu?
Samuti on lubatud kasutada Euroopa Liidu või mõne muu riigi lippu elamute juures nii igapäevaselt kui ka pühade ajal. Peamine tingimus on, et lipp oleks ametlikult kinnitatud ja selle kasutamine ei ole seadusega keelatud (seaduse artikkel 11). Artikli esimese osa artikkel 5 punkt: “Keelatud on kasutada endise NSV Liidu, Läti NSV ja Natsi-Saksamaa lippe, vappe, hümni ja sümboolikat (ka stiliseeritud kujul).”). Teise riigi lippu võib kasutada eraldi või samaaegselt Läti riigilipuga. Peaasi, et Läti lippu kasutatakse riiklikel pühadel ja mälestuspäevadel. “Kui tahame riigipüha või mälestuspäeva eriti rõhutada, saame eemaldada teiste riikide lipud ja heisata sel kuupäeval ainult Läti lipu,” ütleb Sintija Stipre.
Kui teise riigi lippu kasutatakse koos Läti lipuga, peab lipu vertikaalne serv või laius olema sama suur kui Läti lipul. Iga riigi lipul on erinevad proportsioonid. Neid ei tohi muuta. Seetõttu kasutatakse peamise võrdluspunktina lipu vertikaalset serva. Sellised reeglid võetakse vastu selleks, et näidata üles võrdset austust kõigi lippude vastu. Kui kasutame laiemat ja suuremat lippu, siis selle staatus tõstetakse ja muudetakse kõrgemaks, kui väiksemaks või kitsamaks – see lipp põlatakse. Hea tava on kasutada samaaegselt sama tüüpi sümboleid, st kui kasutame samal ajal ka mõne teise riigi lippu, tuleks masti heisata Läti lipp, mitte lipp. lipp. Ka võrdsuse põhimõte ütleb, et lipu kangas peab olema samast materjalist ja sama tihedusega.
Klõpsake siin, kui soovite osta Läti lippu
Läti riigilipu kasutamine on keelatud:
• avariiseisundis olevate hoonete juures,
• mille fassaad on remondis,
• muudes ebasobivates kohtades ja tingimustes.
Viited:
#1
2.https://www.lsm.lv/raksts/dzive–stils/vesture/valsts-simboli-karogs–pirmo-reizi-minets-13gadsimta.a300119/
3. https://www.la.lv/5-lietas-kas-jazina-ikvienam-par-valsts-koroga-lietosanu
4.https://lv.wikipedia.org/wiki/Latvijas_karogs
5. https://www.aprinkis.lv/index.php/atputa/4321-pieci-fakti-par-latvijas-karogu
6.https://www.celotajs.lv/lv/e/story/view/baltijas_cels/ff8081815756b18d01576bb4ca6600b5?0
